KAS ÜHE - VÕI KAHEKORRUSELINE MAJA – MIS ON ODAVAM JA PAREM?

Enne elumaja ehitamist tekib loogiline küsimus: mitu korrust teha? Kahjuks on sellele küsimusele raske kohe vastata, kuna lõplikku otsust mõjutavad paljud tegurid. See artikkel aitab teil valida ühe- või kahekorruselise maja ehitamise vahel.

Krundi suurus ja hoone pindala

Konkreetset valikut mõjutab mitu tegurit:
Kõige kaalukam kriteerium, millest tuleb lähtuda, on suurim lubatud ehitisealune pind. Maksimaalne ehitisealune pind krundil on märgitud detailplaneeringus või selle puudumisel kohaliku omavalitsuse väljastatud projekteerimistingimustes. Seda pinda on võimalik suurendada ainult üksikul juhul ja mitte rohkem kui 10% esialgsest. Võib juhtuda, et töösse satub kitsas lühike krunt. Kitsas fassaad, pinna vähesus, garaaži rajamise võimatus viib mõttele ehitada kahekorruseline hoone. Teist õiget otsust ei saagi olla – kahekorruseline maja on kõige ratsionaalsem ja loogilisem lahendus, kui ehitatakse piiratud alale.
Kui teie kasutuses on suur maatükk, näeb teie tulevane maja korruste arvust hoolimata ühtviisi hea välja, tingimusel, et ehitustöid tehakse kvaliteetselt, projekti plaan viiakse täielikult ellu ja territoorium valmistatakse töödeks ette. Olulised on ka maja mõõtmed ja proportsioonid.
Lõplikku valikut mõjutavad mitmed tegurid:
  • Laiad ühekorruselised projektid näevad väljastpoolt enamasti inetud välja, nagu oleksid lamedaks litsutud, parem on see pind jaotada kahele korrusele. * Ligikaudne pindala – 250 ruutu.
  • Kompaktsete eramajade puhul hindavad tellijad igat ruutmeetrit, mistõttu kujuneb korruste väljaehitamine väga keeruliseks ülesandeks, kuna on vaja jätta ruum ka trepi jaoks. Et vältida tarbetuid kulutusi ja elamispinna kadu, on kõige parem kuni 100 ruutmeetri suurused eramud ehitada ühekorruselisteks.
  • 120-150-ruutmeetrise eramu puhul pole korruste arv põhimõtteline küsimus – siin sõltub kõik tellija soovist.

Kahe- ja ühekorruseliste eramajade eelised ja puudused

Lisaks tellija eelistustele on korruste arvul mitmeid eeliseid ja puudusi.
Ühekorruselised majad. Ühekorruseliste majade vaieldamatud plussid on järgmised:
  • Kogu ala kasutamine ilma kadudeta. Ruutmeetreid ei kulutata treppidele, kuhu muuhulgas on vaja tagada ka mugav juurdepääs. Trepp tuleks teha võimalikult mugav, ohutu, sellel peaks olema sobiva kõrguse ja laiusega astmed, käsipuud ja pole soovitatav teha keerdtreppi.
  • Kõik vajalikud ruumid asuvad mugavalt ühel korrusel. See on aktuaalne eriti eakate, väikelaste, puuetega ja piiratud liikumisvõimega inimeste puhul.
  • Maja ehitus- ja hoolduskulude vähenemine. Ehitada ning vajaduse korral remontida on odavam ja lihtsam ühekorruselist maja, kui teha sedasama kahel korrusel korraga. Vähe sellest, ehitusmaterjalid tuleb töövõtjal ju teisele korrusele tassida, seega lisanduvad tõsteseadmetele tehtud kulutused või tööjõukulud. Ka tuleb kõrgtöödel järgida ettevaatusabinõusid, mis tähendab, et raha kulub veel inventari, tellingute ja muude atribuutide peale.
  • Ühekorruselise maja miinuseks on see, et pole privaatsust ja puudub võimalus end müra (pidu, sünnipäev, pereõhtusöök) eest kaitsta. Kuna teist korrust ei ole, tuleb lihtsalt minna teise tuppa, kus soovimatud helid ja hääled ikkagi kõrvu kostavad.
  • Kuna maja on madal, pole ümbruskonda hästi näha.
  • Samuti ei saa ühekorruselises majas väikese kõrguse tõttu elutoas teist valgust kasutada.
Ühekorruselise maja miinuseks on see, et:
  • Pole privaatsust ja puudub võimalus end müra (pidu, sünnipäev, pereõhtusöök) eest kaitsta. Kuna teist korrust ei ole, tuleb lihtsalt minna teise tuppa, kus soovimatud helid ja hääled ikkagi kõrvu kostavad.
  • Kuna maja on madal, pole ümbruskonda hästi näha.
  • Samuti ei saa ühekorruselises majas väikese kõrguse tõttu elutoas teist valgust kasutada.
Kuigi need asjaolud on liigitatud miinusteks, ei ole tegemist absoluutsete puudustega, kuna nad on erinevate inimeste jaoks subjektiivsed ega kaalu plusse üle. Seega, vastates küsimusele “Milline maja ehitada, kas ühekorruseline või kahekorruseline?”, ei ole nad määravad.
Kahekorruselised majad:
  • Teine korrus võimaldab majas ruumi selgelt piiritleda: külalistele, majapidamiseks, vaba aja veetmiseks ja puhkuseks. Tekib võimalus viia magamistoad teisele korrusele ning jätta alla köök ja elutuba sõpradele või sugulastele. Samuti paigutatakse alumisele korrusele sageli kõik olmeruumid, tehniline ruum, pesuruum ja muud abiruumid. Selline tsoneerimine võimaldab kõigil tegeleda oma asjadega üksteist segamata. Kes väsinud, saab ülakorrusel puhata, aktiivsemad aga ajavad oma asju all.
  • Pöörame taas tähelepanu sellele, et teine korrus eeldab trepi olemasolu. Kuni olete noor ja energiline, ei mõjuta trepid teid kuidagi, välja arvatud ettenägematutes olukordades. Aga kui perre sünnivad lapsed või kui te pole enam esimeses nooruses, hakkavad trepid ebamugavaks või lausa ohtlikuks elemendiks muutuma. Tulevikku silmas pidades võib magamistoa ka esimesele korrusele sisse seada (kui ruumi on piisavalt). Samuti on loogiline sisustada teisele korrusele WC ja dušš. Kõige sagedamini on peamiseks probleemiks maja väike pindala ja soovimatus treppide arvelt lisaruumi kaotada.

Mida on odavam ehitada?

Enim vaieldakse ühe- ja kahekorruselise maja ehitamise maksumuse üle. Hinnangud on siin kahetised ja määravad vaid pealiskaudselt maja hinnaeelise. Ligikaudne orientiir aitab teil hinnata, millega eramaja ehitamisel võite kokku puutuda.
Mõned tegurid, millele tasub tähelepanu pöörata:
  • Üldreegel on selline: mida kallimad on vundament ja katus, seda madalamaks läheb maja pindala omahind selle korruste arvu kasvades. Võrdse põrandapinnaga ühekorruselistes majades on vundamendi ja katuse pindala ligikaudu kaks korda suurem. Ja ümbritsevate konstruktsioonide (seinte) pindala on vastupidi umbes veerandi võrra väiksem. Seega, kui majja projekteeritakse kallis vundament ja katus, siis ehituse pealt kokku hoida ei õnnestu isegi väga odavate seinte puhul. Ja vastupidi: kui kasutatakse kallist seinamaterjali, aga katuse- ja vundamendilahendused on odavad, siis on kokkuhoid märgatav.
  • Üldiselt tuleb ühekorruselise maja puhul vundament kallim, kuna see võtab erinevalt kahekorruselisest majast enda alla suurema ala.
  • Põrandate maksumus on ligikaudu sama.
  • Oluline punkt – milline katus tehakse. Füüsikaseaduste järgi tõuseb soe õhk majas üles ja kui katus on halvasti soojustatud, võib maja kaotada kuni 70% soojusest. Mõlemat tüüpi viilkatusega majades saab soojustada kogu pinna ulatuses või n.ö külmalt, soojustades ainult pööninguvahelage. Esimene variant on kallim ja mitte eriti kindel: kaldkatusepindade soojustamine on ressursi- ja töömahukam (suurenevad tööle ja materjalidele tehtavad kulutused). Lihtsam ja odavam on soojustada horisontaalset vahelage.
  • Seinad on kõrgemad ja järelikult kallimad kahekorruseliste majade puhul.
  • Lisame ühekorruselise maja kokkuhoiueelistele väiksema arvu aknaid. Ja kuna vertikaalsete konstruktsioonide pindala on väiksem, mõjutab see maja siseviimistluse hinda.
  • Ühekorruselises majas pole vaja teha kulutusi korrustevahelise lae ja trepi rajamiseks. Trepp nõuab ka lisaruumi juurdepääsuteede ja koridoride jaoks. See vähendab oluliselt maja kasulikku pinda. Trepp on väga suur kulu, millel pole ülempiiri: kõik sõltub materjalide valikust ja projekti keerukusest.
  • Kahekorruselistes majades on kommunikatsioone keerulisem ja kallim paigaldada.
Täpse hinna saate teada, kui olete kursis oma maja kõikide nüansside ja iseärasustega.
Edu ehitamiseks!